Stressiga toimetulek ja läbipõlemise ennetamine

Stress ja läbipõlemine on tänapäeva töökohtades sage probleem. Kuna stressiga ei osata toime tulla ja stressi koolitus läbipõlemise ennetamise eesmärgil ei ole veel standardiks, siis uuringud näitavad, et 4 inimest 5-st puutub stressiga tööl isiklikult kokku. Stress leevendamise koolitus ja läbipõlemise ennetamise koolitus peaks olema iga tööandja huvi, sest läbipõlemiseni jõuab kõrge stressitaseme tõttu 3 inimest 5-st.

Cigna tõi oma 2019 aastal 23 riigis läbi viidud uuringus välja, et keskmiselt 87% töötajaid kogeb stressi, kusjuures 64% kogeb stressi tööl sageli ja 12% uuringus osalenud töötajatest ei tule töö stressiga enam iseseisvalt toime. Uuring viitas ka, et 91% töötajaid kogeb, et teiste töötajate stress segab nende tööd. Ometigi ei ole enamusele tööealistest inimestest selged stressi tunnused (sh stressi füüsilised sümptomid ega ka positiivse stressi märgid), mistõttu muutub väikses mahus kogetav stress esmalt krooniliseks stressiks ja viib seejärel vägagi sageli läbipõlemiseni ja ärevushäireteni.

Stressi kogemine varieerub vanusegrupiti ja on suurim sageli alustavate töötajate hulgas. Investors In People 2018 aasta uuring, mis viidi läbi Suurbritannias, kajastas stressi vanuserühmade kaupa järgneval illustratsioonil toodud kujul (isikliku stressi kogemust omavate töötajate osakaalu protsent on ringi sees ja vanuserühmade jaotus ringi all).
 

Töö stressi kogemine erinevate vanuserühmade kaupa
Tööstressi kogenute hulk vanuserühmade kaupa Investors in People 2018 uuringu alusel.


Õigeaegne stressi leevendamine on oluline, sest stress on läbipõlemise peamine algpõhjus. Läbipõlemiseni viivad ühtviisi nii negatiivne stress ehk distress kui positiivne stress ehk eustress. Seega õigeaegne stressi maandamine on tähtsam kui adutakse. Ometigi ei ole ennetava loomuga stressi koolitus meie töökohtades veel tavaline, rääkimata süsteemsest läbipõlemise ennetuse koolitustest mida pakutakse igale töötajale ja juhile.

Negatiivsest stressist enam võib töökohtades kohata positiivset stressi.Positiivse stressi puhul tunnevad inimesed esialgu end hästi ja ambitsioonikalt ning sellega kaasnev soov midagi saavutada ja palju ära teha. Seetõttu on positiivse stressi ülistatud ja õigustatud. Mida aga ei teata, on see, et pikaajaline positiivne stress viib läbipõlemiseni palju sagedamini kui negatiivne stress.

Miks on positiivne stress ohtlik?

Positiivse stressi tulemusel ilmnevate saavutuse laineharjal sõitmine tekitab sõltuvust ja kuna seesugust saavutust ning pidevat pürgimist soodustavad nii tööandjad kui ka ühiskond tervikuna, jääb inimestel õigel ajal nii vajalik lühiajaline paus kui ka pikem puhkus võtmata. See viga maksab aga hiljem kätte, sest nt läbipõlemise viimane aste kattub depressiooniga teadusuuringute alusel 86-92% (rõhutame, et depressioonil on ka muid põhjuseid kui läbipõlemise sündroom).


Stressiga haiguslehel olek või vaba päeva võtmine, ei ole meil siin Eestis veel tavaline, sest kuni probleemid ei muutu tugevaks pressitakse vana elustiiliga edasi. Kuna enamus tööandjaid veel kogu oma meeskonnale stressi koolitusi ei paku, siis on siin palju teadmatust. Oskamatus õigeaegselt aega maha võtta ja puudulikud stressiga toimetuleku viisid viivad aga lisaks läbipõlemisele ka ärevushäirete, depressiooni jt vaimse tervise probleemideni.

Oluline ongi teada, et kõik tööalased vaimse tervise probleemid on ennetatavad (loe ennetusest lisa ja kuula tasuta podcasti). Õige alustamise koht ongi siin stressikoolitus, mis õpetab oma sisemaailmas toimuvat märkama ennetavalt. Läbipõlemise koolituseks on siis liiga hilja, kui ollakse läbipõlenud, stress on see mis viib läbipõlemiseni. Seetõttu on stressi ja läbipõlemise koolitus vajalik ennetavana.

Ühegi tööga seotud vaimse tervise häireni ei jõuta kunagi üleöö. Kõik tööga seotud vaimse tervise probleemid tekivad aeglaselt, st pika perioodi jooksul (aastatega) ja lähtekohaks on siin sageli just stressiga seotud häired ja läbipõlemine.

 

Mis on läbipõlemine? 

Läbipõlemine on tööalane vaimse tervise probleem, mida ei loeta haiguseks või vaimse tervise häireks. 

Läbipõlemise tunnus on totaalne väsimus ja jõuetus, mis tulenev neerupealsete kurnatusest (stressihormoonide ära kasutamisest).

Läbipõlemisel on vähemalt viis astet, mille tundmisel saab ohumärke aegsasti märgata ja elustiili ennetavalt korrigeerida. Wellness Orbit läbipõlemise ennetuse e-koolitus selgitab neid viite astet. Tundes riske, saab asuda läbipõlemise koolituse läbija astuda süsteemselt samme teadlikult stressi vähendamise ja läbipõlemise ennetuse suunas.

Tuleb rõhutada, et stressi leevendamiseks ei ole siin piisav stressipall või üksik jalutuskäik loodusesse või üks rahulik nädalavahetus või isegi nädal puhkust. Süsteemseks muutuseks on vaja:

  1. teadmisi, et kuidas stressi ja läbipõlemise ohumärke märgata;
  2. intrapersonaalseid oskuseid, et oma sisemaailmas toimuvaid protsesse korrigeerida;
  3. elustiili muutmist nii, et oleks tagatud piisav taastumine, korralik uni ja muud tervist soosivad eluviisid.

Stress ja läbipõlemise koolitus, mida me pakume aitab luua selliste süsteemsete muutuste jaoks tugeva vundamendi.

Läbipõlemise tunnused

Läbipõlemine saab alguse sellest kui inimene on sageli pinge ja stressi küüsis ning ei tule nende tulemusel enam oma igapäevaste tegevustega edukalt toime. Läbipõlemise tunnused on erinevad, kuid esmalt hakkab stressi tulemusel langema enesekindlus ja keskendumisvõime ning inimene ärritub aina kergemini. Sellest tulenevad lubaduste mitte täitmised, väsimus, küünilisus ja konfliktid, mis on sageli esmased läbipõlemise märgid. Need samas märgid kaotavad ka töötaja töö effektiivsuse, nt Gallup uuringutest on teada, et enam kui 70% töötajaid ei kaasu töösse aktiivselt.

Ebaõnnestumistena paistva läbipõlemisündroomi esmaseks kompenseerimiseks püüab inimene esialgu veelgi rohkem pingutada ja võtab selleks appi suuremad kogused kohvi, energiajoogid, alkoholi või muud ergutid, mis füüsilist keha edasi toimetava sunnivad. Lühiajaliselt võivad need aidata, kuid pikaajaliselt mõjuvad need ergutid puhkuse asendajana alati laastavalt, sest füüsiline keha ja neerupealsed kurnatakse ära
 

Kange kael, seljavalud, kurnatus ja unetus viitavad stressile

Läbipõlemise sündroom ja stressihormoonid

Kui stressihormoonide tase veres suureneb, siis on sellel esmalt aktiveeriv ja kaitsev toime. Näiteks kortisooli aitab muunduda valkudel ja rasvadel süsivesikuteks, mida kasutatakse energia ja jõuvarude kiireks juurdetootmiseks või taastamiseks. Adrenaliini mõjul tugevneb südametegevus ja tõuseb vererõhk, mis aitab füüsilisel kehal kohaneda ohuga toimetulekuks. Paradoksina, samad mehhanismid, mis kaitsevad keha lühiajaliselt, võivad soodustada haiguste teket, kui need mõjuvad sageli või liiga kaua. 

Kui tegelikku vajadust füüsiliseks aktiivsuseks ja energiakuluks ei ole, siis stressihormoonide kõrge tase soodustab näiteks rasvade ladestumist kudedesse. Kaua kestev stressihormoonide liigne toime pärsib immuunsüsteemi, nõrgestades organismi vastupanuvõimet nakkustele.

Püsivalt suur kortisoolisisaldus võib kahjustada ajurakke piirkondades, mis on seotud mälu ja tähelepanuga. Paljudel läbipõlenud või depressiooni all kannatavatest inimestest on kõrgenenud vere kortisoolitase ehk inimene oleks nagu pidevalt stressis, ilma et selleks oleks füsioloogilist vajadust. 

Stressihormoonide toimega võib seletada ka isutust, unehäireid ja keskendumisraskuseid. Läbipõlemiseni viiv neerupealsete kurnatus tähendab lihtsustatult, et kehale vajalike hormoone (nt kortisool ja adrenaliin ning noradrenaliin), ei toodeta õigel ajal vajalikus koguses, mis viib organismi selle loomulikust tasakaalust välja. Selline neerupealsete toimimise häiritus võib vajada taastumiskeks kuid. 

Läbipõlemisest taastumine

Mida suurem on neerupealsete kurnatus, seda pikem on taastumine. Kusjuures, taastumises on vältimatu loobuda senisest elutempost ja asendada see rahulikku ning taastumist soosiva keskkonnaga. Tööandjale tähendab selline pikk aja mahavõtmise vajadus töötaja poolt sageli töötaja kaotust.

Pikaajalisest stressist, ärevusest jms sisemaailma häiringutest võivad lisaks läbipõlemisele areneda välja nii vaimse kui ka füüsilise tervise probleemid ja haigused. 

Läbipõlemise tulemusel tekkiv neerupealiste kahjustus ei taastu mõne päeva ega nädalaga. Taastumise pikkus sõltub kurnatuse astmest. Rahulikumat elutempot võib olla vaja hoida mõnest kuust kuni poole aastani. Sealjuures peab ka arvestama, et endise kiire elutempo juurde tagasi pöördumine ei ole oma sisemaailma muutmata jätkusuutlik lahendus. 

Paljud läbipõlenud tippspetsialistid otsivad seetõttu endale uue töö, sageli vahetatakse ka intensiivne peaga töö või vastutusrikas ametipositsioon lihtsama füüsilise töö vastu. Paradoks on, et täie tervise juures olles stressi ja läbipõlemise koolituse läbimise korral oleks saanud tööandja vältida nii töötaja kaotust kui ka töötaja isiklikke raskeid läbielamisi. Just sel põhjusel rõhutame me, et vaimse vormi koolitus on nö win-win olukord, kus stressiga toimetuleku oskuse omandamisest ja läbipõlemise ennetuse koolitusest võidavad nii töötaja kui tööandja.

Läbipõlemise ennetus vaimse tervise koolitusega

Nii nagu hambaarsti juurde on liiga hilja minna kui hammas on juba lagunenud ja valutav, on vaja ka stressi ja läbipõlemist asuda ennetama vara, eelistatult siis kui stress ei ole veel krooniliseks kujunenud. Vaimse vormi treening on siin samasuguseks ennetusmeetmeks nagu hambapesu ja regulaarne hammaste kontroll.

Kuula tasuta vaimse vormi ja ennetuse teemal Tervisejutud podcasti, kus stressi ja läbipõlemise teemat avab meie tegevjuht Kaur Lass
 


Õigesti vaimsest tervisest rääkides tuleks vaadata, kuidas iga inimene saab oma isemaailma ehk enda intrapersonaalseid funktsioone korras hoida.

Inimesed saavad aga rakendada vaid neid oskusi, mis neil on. Kuna meie koolides pole vaimset kasvatust ja hea vaimse tervise saavutamist ei õpetata ka ülikoolides, siis tööandjatel on vaja oma parimate talentide hoidmiseks oma meeskonnaliikmete intrapersonaalseid oskuseid arendada. Rõhutame, et teooria asemel on siin vaja just tööl silmad lahti rakendatavaid praktilisi oskusi.

Stressi ja läbipõlemise ennetuse koolitus

Wellness Orbit poolt pakutav läbipõlemise ennetuse koolitus kannab nime “Tõhus tegutsemine pingelisel perioodil” (Performing Under Pressure) ja selles sisaldub iga töötaja jaoks individuaalne stressitaseme hinnang ja läbipõlemise test. See praktikas rakendatav vaimse tervise koolitus on loodud koos isikliku ja kohese tagasisidega igale osalejale. Nii saab iga töötaja stressi ja läbipõlemise koolituse käigus tagasiside alusel õppida enim ja teha töövihikus personaalse arenguplaani parema vaimse vormi saavutamiseks.

Kokkuvõtteks

Õigeaegne ja ennetav läbipõlemise ennetuse koolitus aitab hoida talendid vaimselt vormis ja produktiivsed ilma stressi ja läbipõlemise küüsi sattumata. Stress ja depressioon on siin vaadeldavad kui ühe mündi kaks külge. Kui tööandjad ja töötajad soovivad ennetada vaimse tervise probleeme, siis on vajalik alustad just stressi leevendamisest ja läbipõlemise ennetamisest.

Stressiennetus koolitus ja läbipõlemise koolitus ei kaitse vaid stressi ja läbipõlemise eest, nende abil saab ennetada ka ärevushäireid ja depressiooni. Esimese kujunemisel on ju just stress olulisim faktor ja depressioonini jõuavad töötajad sageli just läbipõlemise kaudu.

Lõpetuseks rõhutame, et vaimse vormi treenimine on tasuv investeering (vt slaide eelviidatud lingil), Deloitte uuringu alusel on töökohaülesel vaimse tervise probleemide ennetusse panustaval koolitusel kuni kümne kordne tasuvus (ROI = 10,2). Sarnast või isegi paremat tulemust kinnitavad ka Wellness Orbit e-koolituste puhul meie head kliendid. Koolituse kasu on ennekõike kinni selles palju õpitut suudetakse praktikasse rakendada.
 

Näita mulle kõiki vaimse vormi koolitusi


Me oleme valmis pakkuma iga tööandja eripära ja vajadustega arvestavat maailma tipptasemel stressi ja läbipõlemise ennetuse e-koolitust. Kirjuta meile ja teeme just sinu meeskonna eripäradega arvestava parima pakkumise. Oled teretulnud uurima lisa ka telefoni teel, meile saab helistad tööpäeviti telefonil 5657 3609.
 

Loodusel on rahustav mõju, stressi ja läbipõlemise ennetus vajav aga palju süsteemset lähenemist kui korra nädalas looduses jalutamine