Tööealine isik veedab tööd tehes ühe kolmandiku oma elust. Iga tööga kaasnevad nii saavutused, kordaminekuid ja edusammud kui ka tagasilöögid ja mured. Just viimaste puhul loeb töötaja vaimne vorm. Heas vaimses vormis töötaja suudab raskuseid kergemini ületada ja iseseisvalt tegutseda.
Hübriid- ja kaugtööajastul on oluline teadvustada, et ka selliselt töötades kogevad inimesed stressi ja neil on suur risk läbi põleda. Seda tõestas hästi pandeemiaperiood. Muutusid stressorid aga stressitase ja läbipõlemine hoopis enamus riikides kasvasid, kuigi kontorisse vms tööruumi tehti asja harva.
Stress on kinni, mitte välises tegurites, vaid ennekõike inimese sees toimuvas. Samas kaugtöö puhul juhid ei märka, kui inimesega on midagi halvemaks muutuv. Lühikeseks videokõneks või kohtumiseks suudab iga üks ajutiselt head muljet jätta. Vähemalt seni kuni ei olda läbipõlemise viimas(t)es faasi(de)s.
Ideaalne oleks kui iga töötaja või ettevõtja julgeb ise võimalikult vara endale ja teistele anda signaali, et tema stressitase või ärevus on tõusnud ja ta vajab muutust. Praktikas aga seda sageli ei juhtu, sest vaimset vormi ja intrapersonaalseid oskuseid meil koolides ega ka tööl ei õpetata.
Kui inimene tunneb, et tema koormus on võrreldes pakutavate ressurssidega liiga suur, siis ausus on lahendus ja kannatamine allakäigu võimendaja. Seega oma vajadusi ja keerukusi tuleb igal inimesel (sõltumata tema positsioonist) julgelt, ausalt ja arusaadavalt juhtidele ja kolleegidele (või ka juhtide puhul oma alluvatele) välja öelda. Mõistmine ja arusaamine loovad alati muutuse.
Iseküsimus on palju me vaimse vormi, stresi ja läbipõlemise teemasid oleme tegelikkuses teadvustanud. Hea võimaluse selleks leiad allolevast videost.
Kuidas läbipõlemise riski märgata?
Esimene selge märk läbipõlemise suunas liikumisest on tööstressi muutmine krooniliseks. See tähendab, et stress ei ole episoodiline või seotud mõne keeruka olukorra või tähtajaga vaid igapäevase elu osa. Alates sellest, et tööle ei taheta minna kuni selleni, et ei jagu jõudu võetud kohustustega hakkama saada või julgust uusi ülesandeid ära öelda.
Mõttekohaks toome välja fakti, et 23 riigis 2019. aastal Cigna poolt läbiviidud uuring avaldas, et suisa 91% töötajaid on kogenud kuidas teiste töötajate stress on seganud nende igapäevast tööd. 2021. aasta oktoobris CV-Online poolt Eesti töötajate seas läbi viidud uuringust aga selgus, et 71% küsitletud töötajates on viimaste kuude jooksul tundnud tööstressi.
Iseküsimus on see paljud töötajad oma stresitaset ja läbipõlemise riski ausalt kommunikeerivad.
Juhul kui on tagatud inimväärsed töötingimused, sh võimalus pausideks ja puhkuseks on läbipõlemise risk väiksem aga sageli tegutsemisinnus puhkus ja pausid ununevad. See vaid kasvatab stressitaset.
Tõhus meetod läbipõlemise märkamiseks on adekvaatne enese järgminine ja eneseanalüüs, see on intrapersonaalsete oskuste ja teadvustamise tulemus. Seega palun järgi ja märka kui hästi või halvasti sul tööl läheb ja kuidas seal end tunned.
Enesejärgmiseks ja -auditiks küsi endalt järgmiseid küsimusi:
- Kas ma suudan hoida fookust?
- Kas püsin rahulik või hoopis ärritun ja olen pinges sageli?
- Kas mulle meeldib mu töö või on päev täis stressoreid, mis aina enam loovad rahulolu ja tõhusa tegutsemise kadumist?
- Milline on mu töö ja eraelu integreeritus või tasakaal? Kas pere, hobid jms on mulle endiselt tähtsad ja saavad vajaliku tähelepanu ja aega?
- Kas kogen, et ma pingutan pidavalt palju rohkem kui saadav tasu on väärt ja kas mind tunnustatakse?
- Kas ma kogen üksijäätust, toe puudumist ja koormuse all murdumist?
- Kas eelnevate küsimuste negatiivsed vastused on viinud mind selleni, et kogen pidevat kurnatust ja kroonilist väsimustunnet ega saa sellest lahti? Kas sellele lisandub ka küünilisus ja huvi kadumine?
Kui esimesed on vastused täis negatiivsust ja seitsmenda punkti kaks vastust on selgelt jah, siis on põhjus järeldada, et sa oled juba mingis läbipõlemise staadiumis ja vajad kohest muutust.
Kui töö ja selle eest saadava tasu või tunnustuse vahel on tasakaal ja enesetunne on hea, siis tasub veel vaadata ega ma ei ratsuta puhkamata saavutuste laineharjal. Ka positiivne stress ja kihutav aina enam saavutamine võib olla läbipõlemise märk.
Mis on läbipõlemise sümptomid?
Läbipõlemist defineerivad järgmised peamised sümptomid:
- Sage või pidev kurnatus või stress koos kroonilise väsimustundega, mis ei kao isegi pärast pikemaid pühi, nädalavahetust või puhkust.
- Skeptitsism, küünilisus ja/või vaimne distants töö suhtes. Nt kui varem töö ja kliendid meeldisid, siis nüüd käib kõik pinda ja põhjustab tüdimust.
- Sagenenud negatiivseid emotsioonid ja kasvanud emotsionaalne reaktiivsus. Näiteks nutma puhkemine või ootamatu viha või ärevusepurse keset koosolekut või kohtumist. Kroonilise stressi ja saavutuspinge all on emotsioone keerukas juhtida ja nende allasurumine on olnud nii pikk, et on seesmiselt reaktiivsed plahvatused või siis totaalne endasse tõmbumine ja häbi (depressiivsusele kalduvus).
- Häbitunde, suutmatuse ja krooniline ajapuuduse sage esinemine/süvenemine.
Läbipõlemine ei teki kunagi üleöö vaid see on pika-aegse positiivse või negatiivse stressi tulemus.
Kusjuures positiivse stressi ja saavutuste laineharjalt kukkumine on enam levinud (nagu avas allolevas videos ERR veergudel Dr. Helena Lass) kui negatiivse stressi kaudu läbipõlemiseni jõudmine.
Tegemist on alati kas kuude või aastatepikkuse protsessiga, mille kasvades kerkivad nii stress, tekivad une- ja söömishäired, sagenevad pea- ja/või kõhuvalud, õlgades ja seljas kasvavad pinged ja võivad esineda ka paljud muud vaevused ning sageli lisanduvad tuju tõstmiseks ka alkohol, narkootikumid või ekstreemsport, et tunda end tuimuse keskel elusana. Üksi pole neist osad probleemiks aga kui need pole enam üksikepisoodid vaid esinevad kombinatsioonidena ja eriti koos lisanduva eraelu intensiivsusega (sh ekstreemkogemuste jahtimine, pidutsemine), siis on läbipõlemine ülimalt tõenäoliselt juba mingis hilisemas faasis.
Reaalselt läbi põlenud inimest iseloomustab sageli häbitunne, et ta ei saanud oma tööga hakkama ja tal ei õnnestunud oma eesmärke saavutada kuna energiast ja ajast on puudu. Lisanduda võib ka süütunne kolleegide või klientide ees ja see häbi viib viimases läbipõlemise faasis selleni, et kurnatuse ja häbi koosmõjus isegi ei julgeta oma läbipõlemisest tööandjat teavitada.
Läbipõlemiseni viivad asjaolud tööl
Läbipõlemise väline tegur on sageli selles, et ülesannete hulk ja teostamisperiood ei ole vastavuses inimeste oskuste, talle antud töövahendite (sh inim- ja finantsressursid ning tehnoloogilised vahendid) ja võimetega.
Seega, lisaks oma sisemaailma juhtimisoskuste ehk intrapersonaalsete oskuste omandamisele aitab läbipõlemist ära hoida julgus ähelda ei, kui ülesande jaoks pole vajalikke vahendeid või aega.
Ausus teeb kõigi elu lihtsamaks. Ülekoormatu saab juba olemasoleva tehtud ja see võimaldab läbipõlemist ennetada ning teistel teada, et tööülesandeid tuleb juba eos teisti jagada.
Töökius ja ebaõiglast kohtlemine ülemuse või kolleegide poolt võib nii stressi, ärevust kui läbipõlemist soosida. Seega korras töösuhted ja läbipaistev juhtimiskultuur on töökohas olulised.
Läbipõlemise keerukus ja taastumine
Läbipõlemine on rusuv üleelamine, mis mõjub laastavalt inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele, elukvaliteedile, pere- ja sõprussidemetele jms. Läbipõlemise viimane faas kattub 86%-92% juhtumitel depressiooniga ja seda enam on oluline seda ennetada, sest see on teekind vaimse tervise aga ka füüsilise tervise probleemideni.
Läbi põlenud inimene vajab tuge, puhkust ja taastumisaega. Vaja on taastumiseks muuta ka töötingimusi ja nõudeid, et inimene saaks taastuda ja taas end paremini tunda.
Tööandja peaks siin teadvustama, et läbipõlenud töötaja tööle naastes näeks ja tajuks muutuseid ja tuge, muidu ilmnevad läbipõlemisnähud peagi uuesti.
Läbipõlemise ennetus ja kurnatuse riski maandamine
Peamine läbipõlemise riski maandamise meetod on vaimse vormi treenimine ja stressi taseme leevendamine.
Oluline on ka teabe omandamine, kuidas läbipõlemist võimalikult vara ära tunda, sest seda tegemata ei saa ka oma harjumisi ja töörutiine muuta.
Töötajate ja tööandjate ühine eesmärk peaks olema teha tööd nii, et inimesed püsiks terved. Stress ei ole vaid vaimse tervise allakäigu kaskaadi algus, see on ka südameveresoonkonna haiguste jpm põhjustaja.
Vaimse vormi treenimine aitab ära hoida kroonilisi haiguseid (sh depressioon, ärevushäired aga ka füüsilise tervise hädad). Stressihormoonide pidev mõju pärsib inimorgansimi immuunsüsteemi, nõrgestades selle vastupanuvõimet ka nakkus haigustele.
Ennetuse tulemus on haiguspäevade töövõimetusjuhtumine vähenemine. Aga see pole kõik, head enesejärgmis- ja juhtmisoskused võimaldavad ka tõhusamat tegutsemist ja koostööd. Inimesed, kes oskavad ennast juhtida märkavad ka teiste vajadusi ja seesmiseid protsesse ning suudavad nendega arvestada.
Intrapersonaalsed oskused viivad selleni, et töö saab olla kaasahaarav ja produktiivne. Selle tulemus on vaimne heaolu ja jätkusuutlik tegutsemine.
Inimesed vaimselt heas vormis kollektiivis tunnevad, et nad on kaasatud, terved, võtavad oma töö ja eraelust maksimumi ja täidavad eesmärke ning on tänulikud võimaluse eest teisi aidata.
Inimene, kellel on hea vaimne vorm ja kes teeb sisuliselt kasulikku ja huvitavat tööd tunneb end energilisena, pühendununa ja on rõõmus selle üle, mida teeb. Selline ladus ja hea töö tegemise viis on läbipõlemise vastand.
Kui tööl võib olla avatud ja eksida, siis see loob lisaks ka psühholoogilist turvalisust ja valmisolekut vajadusel enda või teiste eest seista. See soosib riskide teadvustatud võtmist ja julgust ning innovatsiooni.
Julgus viidata riskidele ja kitsaskohtadele tugevdab töötajate ja juhtide suhteid ja huvi muuta töökoht ja töö paremaks. Kui töötajat hinnatakse ja julgustatakse ning tal võimaldatakse oma vaimset vormi treenida võidavad sellest kõik. Nii tööandja, töötaja kui ka kliendid ja inimeste lähikondsed.
Tasub rõhutada, et läbipõlevad kõige sagedamini juhid ja tippspetsialistid. Laisku ja loodreid ohustab see vähem.
Süsteemne läbipõlemise ennetus võimaldab tööandjal ennetada võtmetöötajate ja tegusate juhtide kaotist.
|
Siit lehelt leiad stressitaandamiseks ja läbipõlemise ennetuseks sobiliku e-koolituse “Tõhus tegutsemine pingelisel perioodil” ("Performing Under Pressure"), mille osadeks on:
- Stressitaset ja läbipõlemiseriski mõõtvad küsimustikud ( koos tagasisidega koolituse läbijale);
- Videotreeningsessioonid koos kontrollküsimustikega (5 tk), et tagada õpitu praktikas kinnistumiseks paremad eeldused;
- Töövihik (koos grupitööjuhistega ühisaruteludeks);
- Tööandjale antav ülevaade selles, kes on koolitusega alustanud ja selle lõpetanud koos võimalusega väljastada tunnistus (tööandja ei näe töötaja individuaalset terviseinfot ehk testide tulemusi);
- Koolituse promomaterjalid (posterid ja intraneti bännerid).
Kokkuvõtteks
Intrapersonaalsete oskuste omandamine on tõhusaim läbipõlemise ennetusemeetod, mis aitab hoida sind ja sinu meeskonna helgemaid päid heas vaimses vormis.
Stressitaseme eos leevendamise ja läbipõlemisriskide märkamine viivad selleni, et inimese saavad muuta oma töökorraldust nii, et see ei vii enam neid positiivse stressi laineharjal kulgedes läbipõlemiseni. Kusjuures, asudes leevendama stressi ja ennetama aegsasti läbipõlemist, väldid sa ühtlasi ka depressiooniriske.
Vaimse vormi treening on selgelt tasuv investeering, nagu kinnitab Deloitte poolt Suurbritannias 2022. a läbi viidud tasuvusanalüüs. Kogu kollektiivi hõlmava süsteemse ennetuse ja vaimse vormi koolituste kombineemisel on nad tuvastanud kümnekordne tasuvuse (ROI = 9,7 kuni 10,8).
Võimaldamaks su teamil maailma tipptasemel stressi ja läbipõlemise ennetuse e-koolitusesega alustamist saad valida standardpakkumise või siis võtta hetke ja kirjuta meile oma vajadusest, et saaksime teha sinu meeskonnale parima pakkumise. Oled teretulnud tegema meile kõne tööpäeviti telefonil 5657 3609.
